Milline ettevõtlusvorm käsitöö tegijana valida?

Põhimõtteliselt on sul 5 valikut:

 

  1. riskida ja teha „mustalt“
  2. deklareerida tulud eraisikuna kord aastas tuludeklaratsioonil
  3. registreerida ennast FIE-na
  4. teha ettevõtluskonto (soovitan!)
  5. registreerida OÜ

Päris alguses, kui hakkasin paberikäsitööd tegema, ei teadnud ma midagi kohustusest oma tulusid ka eraisikuna deklareerida. See tundus nagu asi, mida teevad ettevõtted ja mina väike tegija, kes aeg-ajalt kaarte, toppereid jms müüs eraisikutele, seda ometi ju tegema ei pea! Ühel hetkel kui juba asi läks regulaarsemaks ja võttis hoo sisse, siis hakkasin ka aimu saama, et päris nii see ikka ei käi.

 

Minu tädi on tööalaselt finants ja raamatupidamise teemadega väga kursis ja temaga vesteldes saigi selgeks, et tuleb end kuidagimoodi „arvele võtta“, kui soovin oma tegemisi ka reklaamida kartmata, et keegi mu peale kas tahtlikult või tahtmatult kaebab. Mina otsustasin oma südamerahu huvides ettevõtluskonto kasuks.

Põhimõtteliselt saad sa eraisikuna nö maksuvabalt müüa omale kuuluvat vara. Kood 2 paari sokke, ühe jätad endale ja teise müüd ära, sest ise ära ei kasuta. Aga kui sa nüüd juhtud kuduma neid sokipaare ikka kümnete kaupa ja sul neid pidevalt „üle jääb“, siis võib ühel hetkel see silma jääda inimesele, kes töötab näiteks MTA-s (Maksu- ja Tolliamet). Tõttöelda ei ole sul kunagi garantiid, et sa nö vahele ei jää ja kahjuks on nii et „aga ma ei teadnud“ ei aita sind siis enam.

 

Seega, kui sul on hobi, millega sa teed oma armsate kätega midagi ilusat ja pakud seda regulaarselt ka teistele raha eest (müügiks) või reklaamid end kui „teen ka tellimusi“, siis minu kõige sõbralikum soovitus on – ole aus! See kehtib ka siis, kui ostad näiteks mingeid asju, mida ise edasi müüd tulu teenimise eesmärgil. Ei loe, et teed seda põhitöö kõrvalt või töötuna arvel olles või lapsehoolduspuhkusel olles – reeglid on reeglid ja kehtivad kõigile. Sinu valik on, kas sa soovid neid järgida ja elada hea enesetundega või karta pidevalt, et millal potsatab sinu postkasti trahvinõue.

 

Nüüd, kui sa otsustasid nüüd ka asjade käigule ametlikuma hoo sisse anda, mis tagab sulle hea une ja teadmise, et imetlen sinu julgust, siis las ma räägin sulle kahest variandist, millega mina kokku puutunud olen ja mis on kõige lihtsamad (NB! Minu arust).

#1 Ettevõtluskonto

Plussid

  •  väga lihtne teha – vormistamine kiire ja ilma kuludeta

  •  puudub kohustus esitada aruandeid, raamatupidamiskohustus puudub

  •  saad raha kasutada ükskõik milleks, ka piima ostmiseks

  • maksete arvestus ja MTA-le maksmine on automaatsed

Miinused

  • Maksad automaatselt makse igalt summalt, näiteks ka postikulu pealt (arvesta sellega kui hinda arvutad)

  • Kui osutad teenust ettevõttele, siis ostjale (kui ta on äriühing) tekib täiendav maksukohustus 20% – teeb keeruliseks koostöö ettevõtetega ja edasimüüjate leidmise

Ettevõtluskontost lihtsamaks enam asjad minna ei saa. Liitumine veebilehel ja ilma ühegi liitumistasuta. Kui müüd midagi, siis ostja kannab sinu ettevõtluskontona registreeritud pangakontole (LHV pangas) summa. Sellest lähevad automaatselt maha maksud 20% ja sina saad nüüd seda raha kasutada kuidas aga ise tahad. Ei mingeid aruandeid ega kohustusi. Kui sa midagi ei teeni, siis ka midagi ei maksa, ehk et sul ei teki kohustust ise midagi juurde maksta kuudel kui sul käive väiksem või puudub.

 

Kui sulle makstakse tihti sularahas, saad ka sularaha arvele panna, millest samuti maksud automaatselt maha lähevad. Aga see eeldab, et sul on ka pangakaart siis LHV-s. Minul oli pangakonto omal hoopis SEB pangas ja kui soovisin seda raha poes käimiseks vms kasutada, siis kandsin enda teisele kontole lihtsalt raha. Töö tegemiseks materjale ja töövahendeid ostsin võimalusel e-poodidest ja sain siis tasuda otse ettevõtluskonto arvelt. Mugav, lihtne ja murevaba.

 

Ettevõtluskontole saad pangas valida teise nime, aga ülekandeid tehes peavad ostjad siiski sisestama saajaks sinu ees ja perekonna nime + pangakonto number. Muidu tuleb neile veateade. Mina pikalt ei saanud aru, miks Lillely nimele ei saanud kliendid makseid teha, kui olin selle oma internetipangas ära muutnud. Aga seda nägingi ainult mina 😊

 

Mina lõpetasin ettevõtluskonto ära põhjusel, et soovisin müüa oma teenuseid ka ettevõtetele ja otsida edasimüüjaid, soovisin oma kodulehele luua ka makselingid ja üldse tundsin, et oli aeg edasi liikuda. Aga alustamiseks oli ettevõtluskonto ideaalne ja geniaalne variant!

 

Veel paar olulist asja. Ettevõtluskontot kasutades ei saa olla käibemaksukohustuslane ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) samal või sarnasel tegevusalal. Samuti ei saa sul olla ettevõtluskontot, kui soovid end võtta arvele töötuna või saada Töötukassast toetust. Ettevõtluskonto tegemisel sa põhimõtteliselt registreerid ennast tööle ja see lõpetab automaatselt töötuna arvel olemise. Sinu lapsehoolduspuhkuse tasu saamist või tööl käimist ja palga saamist see ei mõjuta.

 

„Kui pakud ettevõtluskonto kaudu äriühingule ehk ettevõttele teenust, siis peab arvestama ka sellega, et ettevõttel tekib täiendav tulumaksukohustus, määras 20/80, mis teeb äriühingule tehingu maksumuse võrdseks tavapärase töösuhte maksukoormusega. See tähendab natuke raamatupidamist äriühingule, kes sinult kui ettevõtluskonto omanikult teenust võtab. Küll aga ei kehtestu täiendav tulumaksukohustus kauba müümise puhul.“

Rohkem saad lugeda siit:

https://sliptree.com/…/ettevotluskonto-mis-see-on-ja…/

Ettevõtluskonto on kasulik inimesele, kes müüb eraisikutele kaupu, mis on omavalmistatud või väikese materjali- või soetuskuluga. Käsitööd tehes on meie põhikulu aeg, ehk et käsitöö teeb kalliks just valmistamiseks kulunud inimressurss – tööle kulunud aeg, sest töö tegemise eest saadud tasu ületab töö valmimiseks kulunud materjalikulu. Vähemalt nii peaks see olema 😉

 

Väljanoppeid MTA lehelt:

Ettevõtlustulu maksu määr on 20% ettevõtluskontole laekunud summast, kui summa ei ületa 25 000 eurot kalendriaastas ning 40% ettevõtluskontole laekunud 25 000 eurot ületavast summast kalendriaastas. Kui sul on aasta käive 40 000 või rohkem, tekib sul kohustus registreerida end ettevõtjaks ja käibemaksukohuslaseks.

 

Ettevõtluskontot omaval inimesel on õigus ravikindlustusele, kui kalendrikuus laekunud sotsiaalmaksu osa on vähemalt sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse ulatuses. 2024. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 725 eurot ja sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 239,25 eurot kuus (725 × 33%).

 

Kui inimene tegutseb ainult ettevõtluskonto kaudu ning ta on liitunud II pensionisambaga, siis peab tal ravikindlustuse saamiseks teenuse osutamisest või kaupade müügist laekuma 2024. aastal kalendrikuus vähemalt 1993,75 eurot, millelt ettevõtlustulu maks on 398,75 eurot (1993,75 × 20%) ja millelt omakorda sotsiaalmaksu osa on 239,25 eurot (398,75 × 33/55 kogumispensioni kohustatud isiku puhul). Kuna sotsiaalmaksu miinimumkohustus on täidetud, siis on inimesel õigus ravikindlustusele.

 

Rohkem saab lugeda siit:

https://www.emta.ee/…/maksustatavad-tulud/ettevotluskonto

 

Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kui ettevõtluskonto on sinu ainuke sissetulek, siis ravikindlustuse saamiseks peab sul olema iga kuu laekumisi vähemalt 1993,75€ – siis maksad piisavas summas makse, et tagada haigekassa. Kui sul ravikindlustus tuleb teist kaudu, siis see pole sinu jaoks üldse oluline. Nt kui sa oled alla 3a lapse vanem või kui töötad põhitööna kuskil mujal või kui oled lapsehoolduspuhkusel.

 

Põhiline vahe ettevõtluskonto ja eraisikuna tulu deklareerimine tuludeklaratsioonil ongi see, et ettevõtluskontolt tasutud maksudest lähevad maha ka tööjõumaksud, mis mõjutavad ka sinu pensioni ja ravikindlustust. Eraisiku tuludeklaratsioonilt läheks maha lihtsalt 20% aga need ei sisaldaks tööjõumakse. Soovitan võimalusel lugeda ka raamatut Maire Forsel „Unistajast ettevõtjaks“.

 

Ettevõtluskonto saad sõlmida siin: https://www.lhv.ee/et/ettevotluskonto#

Ravikindlustus oli minul ka üks suur põhjus, miks lõin omale OÜ. Olen ettevõtjana alles lapsekingades ning mul ei olnud garanteerida iga kuu vajalikku käivet. Kuna minu lapsed on juba vanemad kui 3a ja ma ka kuskil tööl arvel ei ole, siis mul oli hetkel mõistlikum teha omale OÜ, sest nüüd maksan oma ravikindlustuse miinimummäära (239,25€) iga kuu ära, ega pea muretsema, kas mul on kehtiv haigekassa või ei. Seda summat kokku saada on oluliselt lihtsam, kui 1993,75€ 😊  Ettevõtjana saad oma palga suuruse ise otsustada. Kuigi päris ausalt on hetki, kus ma ettevõtluskonto lihtsust igatsen.

#2 Osaühing

Ülten ausalt, et kui ettevõtluskonto tegemine tekitas minus tunde „hurraa, jess tegin ära!“, siis OÜ asutamine oli rohkem nagu eluaegsele laenulepingule allakirjutamine 😃 See tundus nii hirmus samm! Nüüd, kui mul on olnud OÜ üle aasta saan öelda, et minu hirmudel polnud mitte mingisugust põhjust!

Põhilised erinevused ettevõtluskontoga:

  • 1x aastas kohustuslik esitada majandusaasta aruanne

  • Saan esitada arveid, osutada vabalt teenuseid ka ettevõttele

  • Pean koguma ostutšekke

  • Ei saa ettevõtte raha eest soetada isiklikuks kasutamiseks asju (Firma raha on firma raha ja sina ei ole ise isikuna firma)

  • Iga laekumine ja väljaminek tuleb kajastada raamatupidamises

  • Asutamiseks on vaja tasuda riigilõiv (265€)

Mina ei ole ennast käibemaksukohuslaseks registreerinud, seega ei saa ka oma kulutustelt tagasi küsida käibemaksu. Ausalt öeldes olen ma peljanud seda, et kui ühel hetkel peaksin ka käibemaksu maksma hakkama, kas siis üldse konkurentsis ellu jääksin. Seega mul veel vaja see hirm ületada. Aga seni, kui sa ei maksa käibemaksu, ei ole sul ka raamatupidamine teab, mis keeruline.

 

Tegelikult ei ole OÜ omamine üldse hirmus nagu esialgu arvasin. Minul küll ühel hetkel tekkis vajadus ka raamatupidamisteenuse järele, sest mulle ei meeldi numbrid ja see võttis minu jaoks liiga palju aega ära. Seega mul on abiline Lumila – armas Triin, kes paneb mind nüüd iga kuu oma finantsid korda sättima.

 

Alustades tegelesin sellega ise, aga ühel hetkel asjad hakkasid kuhjuma, sest lükkasin seda igavat tegevust pidevalt edasi. Sa saad vabalt teha oma raamatupidamist ise, mikroettevõtjana on sul see pigem üsna lihtne, AGA kui sa ei taha lõpetada nii nagu mina (hullumas ja süütundes) – siis määra endale näiteks iga nädal üks päev, kui tund aega pühendad sellele, et kulud ja tulud tabelisse kirja saaks. Ehk et loo endale süsteem ja pea sellest regulaarselt kinni.

 

Minul läks lõpuks ise raamatupidamise tegemine liialt ajamahukaks ja otsustasin võtta omale raamatupidaja. Triin (lumila.ee) on minu vana tuttav ning saan teda 100% usaldada. Meil on kokkulepitud kuutasu, mis tähendab seda, et minu raamatupidamine on korras, aruanded õigeks ajaks esitatud, maksud deklareeritud ja mina saan keskenduda väärtuse pakkumisele, asjadele milles mina hea olen 🙂

 

Lõpetuseks

Kokkuvõtteks ütlengi seda, et kui sa ei taha tegeleda aruandlusega, ega tšekke koguda ja sinu klient on enamjaolt eraklient, siis ettevõtluskonto on puhas kuld! OÜ-l on ka omad eelised ja seda kindlasti ei tasuks karta – see pole üldse nii hirmus, kui tundub 😊

 

Vahel teeb ikka päris kurvaks see teadmine, et ise maksad ausalt makse, ostad kõik graafika ja fondid, maksad programmide eest jne jne ja siis mingi hulk inimesi pakub oma teenuseid ebaausal teel. Vahel teadmatusest, vahel teadlikult. Jah, eks elu ole selline…

 

Väga palju mõjutabki käsitöö toodete hindu meie ümber just see suhtumine. Tahan sulle öelda, et sina arvesta oma toote hinnad selliselt, et sina oma kulud ära katad ja ka kasumit teenid. Sa ei pea suutma teha sama odavalt, kui teised. Väärtusta ennast! Väärtusta oma oskusi! Sa tahad ju tööl käimise eest palka ka, isegi siis kui see sulle väga väga meeldib! Miks sa siis oma hobikorras loodud ilu materjaliraha eest ära annad? Hinnad arvuta ise, mitte ära võta huupi teiste pealt – kust sa tead – äkki nemad ka ei arvutanud 😀

 

Käsitöö on oskustöö ja luksuskaup, mida kõik ei oska. Ma ei mõista kust tuleb suhtumine, et käsitsi tehtud asi peab maksma sama palju kui Hiinamaalt toodud plastmass? Kes tahab odavalt, teeb ise või ostab poest masstoodangut. Käsitöö ei pea olema odav – ka mitte siis, kui teed seda hobina. Sa õpid uusi tehnikaid, viid ennast kurssi materjalidega, ostad töövahendeid, investeerid oma aega ja raha, et luua oma kätega väärtust. Ka see aeg tuleb kuidagi tasa teenida.

 

Seega väärtusta ennast, oma oskust luua ilu ja tee seda palun ausal teel. Järgmine samm on arvutada oma toodetele õiglased müügihinnad. Sellest kirjutan siin.

 

NB! Ma ei ole jurist ega ka raamatupidaja vms – seega, kui sul on kahtlusi-kõhklusi, siis konsulteeri asjatundjaga 🙂 Jagasin puhtalt oma kogemust ja mõttekäiku.

Veidi minust

Olen paberikäsitööd teinud nüüd 3 ja pool aastat. Aasta peale alustamist sain omale ka Cricut digitaalse lõikamismasina ning alustasin toorikute personaliseerimisega.

 

Selleks, et minu looming teistest eristuks ning minu käsitööettevõte silma hakkaks tegin, omale selgeks Canvas kujundamise.

 

Lisaks olen väga palju aega panustanud selleks, et saada paremaks  valdkondades, mis käsitööettevõtlusega kaasnevad: tootefotode tegemine, brändi loomine, turundus ja müük, sotsiaalmeedia, videode monteerimine, kodulehe tegemine.

 

Ilmselt on raske leida ka materjali või tehnikat, mida ma katsetanud ei oleks. Ma olen olnud algusest peale pidevaltoma teadmisi ja oskusi täiendanud ja ühel hetkel tundsin, et olen valmis jagama neid ka teistega.

Sain aru, et käsitöötegijatel on tihtipeale samad mured ja rõõmud, tihti tunneme end üksi ja vajame suhtlust sama valdkonna inimesega, sest ainult tema suudab päriselt mõista, mida sa läbi elad ja tunned.

Keri üles